Otsi kodulehelt
Sulge otsing
Tagasi nimekirja

16. oktoobril toimunud vabatahtlike tegevuse mõttekoja kokkuvõte

Vabatahtlike kaasamise tööriistad

Info mida jagasime, kokkulepped 

  • SCULT korraldab novembril Tallinna Ülikoolis spordivabatahtlike akadeemiat, kus toimub muuhulgas spordivabatahtlike tunnustamise gala. Infot leiab https://www.scult.org/en/scult-fest/scult-fest-2018.
  • Vabatahtlike kaasamismudeli väljatöötamine ja testimine hoolekandeteenuste juures. Liikumine Kodukant võitis sotsiaalministeeriumi hanke ja on asunud mudelit testima kuues maakonnas: Harjumaal, Hiiumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Võrumaal, Pärnumaal. Lisainfot saab https://vabatahtlikud.ee/sotsiaal/. Võrgustiku liikmed on oodatud tegevustesse panustama omapoolsete ettepanekutega ja loomulikult info levitamisega. Hetkel on käimas vabatahtlike värbamine.
  • Vabatahtliku tegevuse kampaania Aga mina olen vabatahtlik. Leppisime mõttekojas kokku, et vabatahtliku tegevuse võrgustik võtab osa Aga mina väärtuskampaaniast https://agamina.ee/kampaania/. Loe lähemalt siit.
  • Siseministeeriumi tellimusel on alustatud vabatahtliku tegevuse valdkonnauuringuga. Uuringu viivad läbi Balti Uuringute Instituut ja Turuuuringute AS. Uuringu tulemused jõuavad meieni 2019. aasta kevadel. Kontakt ja lisainfo Maarja Käger, maarja@ibs.ee.

Kokkuvõtted mõttekoja töögruppidest

Kokkuvõtteid on toimetatud, sama sisuga punkte ühendatud. Ootame nii neilt, kes osalesid kui ka neilt, kes ei osalenud, täiendusi ja kommentaare e-posti aadressil ehapaas@gmail.com 24. oktoobriks. Viime täiendused sisse ja edastame kokkuvõtte siseministeeriumile sisendmaterjalina uue KODARa ettevalmistamiseks. 

  1. Vabatahtliku tegevuse kandepinna laiendamise võimalused ühiskonnas. Kas ja kui palju me ootame, et kodanikud ise aja jooksul aktiviseeruks, näiteks panustaks vabatahtlikena eri valdkondades (mh ilma riigipoolse organiseerimiseta, à la abipolitseinikud). Kuidas innustada erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe vabatahtlikuna tegutsema?

MÕTTEID grupilt:

  • Innustamine eeskujude abil. Näiteks võisid poliitikud olla eeskujuks teistele.  Samuti tuleb   levitada erinevaid vabatahtlike lugusid. Teadlikult seda täna tehtud ei ole. Rõhuasetus on sõnal erinevad eeskujud erinevatele
  • Kodanike aktiviseerimine tööandjate initsiatiivil: eeskujud, ettevõtete juhtide innustamine, et nad toetaks kollektiivide osalemist vabatahtlikus töös (näiteks paindliku töögraafiku pakkumine, info pakkumine töötajatele jne).
  • Ühiskonnas kõrvalejäänud gruppide taasaktiviseerimine, nende kaasamine (erivajadusega inimesed, riskigrupid, üksikud, sotsiaalsesse isolatsiooni sattunud inimesed). Eraldi tuleks pöörata tähelepanu eakate kaasamisel vabatahtlikeks, keda Eestis täna ei ole piisavalt kaasatud.
  • Vabatahtlik tegevus on koha leidnud põhikooli programmis: noortele pakutakse võimalust praktiliste kogemuste saamiseks. Lisaks tuleks julgustada veelgi enam erinevaid vabatahtlike (eksperte) koolis vabatahtlikku teemat tutvustama.
  • Vabatahtlike kaasamisel mitte keskenduda vaid arvu suurendamisele vaid ka kvaliteedile: vabatahtlike hoidmisele, mis sisuliselt tähendab läbimõeldud vabatahtlike kaasamist.
  • Kohaliku omavalituse tasandil peaks vabatahtlike tegevus pälvima suuremat tähelepanu ja tunnustust, st teemaga tuleb teadlikult tegeleda.
  • Erialase vabatahtlikkuse suurem teavitus – pro bono panus on jäänud hetkel tagaplaanile.
  • Vabatahtliku tegevuse kommunikatsioon laiemalt: aastaid tagasi valmis valdkonna kommunikatsioonistrateegia ministeeriumi tellimusel, kus head mõtted sees. Vajalik oleks ka selle kava rakendamine. Täna muidugi kõigepealt ka uuendamine. Kokkuvõtteks: laiema üldsuse teavitamiseks on vaja läbimõeldud plaani, ressursse ja pidevat tegevust. Loodame, et 2030. aastal kommunikatsioonistrateegia toimib. Siinjuures on oluline ka vabatahtlike päeva suurem tähistamine, digivahendite suurem kasutusse võtmine.
  • Vabatahtlike tunnustuse, nii öelda präänikute süsteemne läbimõtlemine.
  • Vabatahtlike koordinaatorite võimestamine.
  • Sihtgrupina pöörata suuremat tähelepanu perele tervikuna ehk pakkuda perele võimalust üheskooskoos vabatahtlikuna tegutseda.

Aastaks 2030 on vabatahtlik tegevus au sees! Inimese loomulik osa elust on vabatahtlik tegevus!

 

  1. Vabatahtlike kaasajate nõustamine ja teavitustöö. Kas, kui palju ja milles me ootame, et riik toetaks ja panustaks? Milline roll peaks olema vastava valdkonna nö katusorganisatsioonidel (nt Abipolitseinike Kogu)? Mida peaks riik tegema ja/või mida mitte tegema, et organisatsioonide tegevuse kvaliteet vabatahtlike kaasamisel (värbamine, juhtimine, tunnustamine jne) paraneks? Kas on vaja riigipoolset toetust nõustamisele, koolitamisele ja valdkonna teavituskampaaniale? Kas ja kuidas parimaid praktikaid rohkem esile tõsta? Kas ühest valdkondlikust katusorganisatsioonist ja/või strateegilisest partnerist piisab või peaks iga ministeerium ise oma valdkonnaga tegelema ning julgemalt volitama valdkondlike ühendusi?

MÕTTEID grupilt:

  • Vabatahtliku kaasaja roll – amet on ühiskonnas teadvustunud. Miks mitte luua olukord, kus see ongi amet, mida peab õppima ja mis loob ühiskonnale suurt lisaväärtust. Kaasajatele on olemas vajalikud koolitused, arenguprogrammid, materjalid.
  • Organisatsiooni siseselt peaks vabatahtlike kaasaja roll olema väärtustatud.
  • Riigi poolt võiks olla tagatud vabatahtlikku tegevust tutvustav kampaania – sisuliselt seotud eelmise teemagrupi kommunikatsiooni ettepanekuga.
  • Leiti, et vabatahtliku tegevuse edendamisel võiks olla üks nii öelda strateegiline partner kõikide ministeeriumide peale kokku.
  • Kooli õppekavasse võiks viia vabatahtlike tegevuse teema teoorias ja praktikas – kattuvus esimese grupiga – vabatahtlik tegevus on leidnud koha põhikooli programmis.
  • Arutelude käigus tekkis debatt vabatahtliku tegevuse seaduse vajalikkusest või mittevajalikkusest. Ühist seisukohta ei sündinud.

 

  1. Vabatahtlike kaasamise piirid ja hea praktika. Kes on vabatahtlike kaasajana asjakohane ja sobilik? Eestis on seni suhteliselt selgelt öeldud, et ettevõttetes vabatahtlike kaasamine on erandjuhtum. Samas me näeme, et maailm muutub. Muuhulgas tegutsevad meil sotsiaalsed ettevõtted. Tänasel päeval ei pruugi kaasaja juriidiline vorm enam näidata, kas vabatahtlikke kaasatakse ühiskonna huvides või kellegi ärilistel eesmärkidel. Kust jookseb piir? Kas seda saab üldse üheselt määrata? Kes otsustab, mis on sobilik ja mis mitte? Ka avalik sektor on muutunud üha usinamaks vabatahtlike kaasajaks. Näiteks Helsingi linnavalitsusel on 3000 vabatahtlikku ja inimesed tahavadki tegutseda omavalitsuse vabatahtlikena. Kas ja kuivõrd saab ja on õige riigi funktsioone ja õigusi vabakonnale delegeerida? Millised on sobilikud tuleviku töömudelid, vormid ja organisatsioonid, kus sellist ühistööd tehakse?

MÕTTEID grupilt:

  • Kuna ühiskond on muutumas, siis tasuks koguda erinevaid näiteid ja panna need üles näiteks Vabatahtlike Väravasse KKK alla. Üldiselt jäi siiski kõlama, et vabatahtlike kaasaja ei peaks tulenema kaasaja juriidilisest vormist, vaid pigem siiski kaasamise eesmärgist. Vabatahtlike kaasatakse ühiskonnna heaks. Kindlasti ei ole vabatahtlike kaasamine sobilik eraisikute ärihuvi toetamiseks.
  • Vabatahtlik tegevus peaks olema eesmärgipärane tegevus, selles osalemise otsuse teeb vabatahtlik, kes peaks olema teadlik nii oma võimalustest kui ka vabatahtliku tegevuse heast tavast, mis meil Eestis kokku lepitud. Eha kommentaar: ehk võiks uuesti üle vaadata vabatahtliku tegevuse hea tava ja seda ajakohastada?
  • Eristada võiks organisatsioonides projektitasuga vabatahtlike ja pärisvabatahtlike. Kas siin on taga mõte, et osad väikse tasuga projektiinimesed peavad end ka vabatahtlikeks??? See punkt jäi kokkuvõtte koostajale segaseks, oodatud täiendused.

Kindlasti tuleb hoiduda ülereguleerimisest!

  • Esile toodi vabatahtliku koordinaatori ametikohta organisatsioonides: koordinaatori ülesanded võiksid olla atesteeritud, võiks olla oma ametijuhend, plaan vabatahtlike kaasamiseks.
  1. aastaks on muutunud mõttelaad, inimesed ei näe vabatahtliku tööd , mis on tasuta töö.

 

  1. Vabatahtlik tegevus ja maksupoliitika. Vabatahtlikud teevad oma tegevusi ilma materiaalset tasu saamata. Samas kaasnevad vabatahtliku tegevusega mitmesugused otsesed kulud (näiteks transport, majutus, riided jne) ning on asjakohane, et vabatahtliku tegevusega tekkivad kulud saavad kompenseeritud. Näiteks saavad spordiorganisatsioonid 2018. aasta alguses maksta maksuvaba kuluhüvitist vabatahtlikele spordivõistluste kohtunikele. Maailmas on erinevad näited, kuidas korraldada vabatahtlike otsekulude katmist nii, et sellelt ei tuleks kaasajale tohutut maksu- ja/või halduskoormust. Süsteemi lihtsuses ja tervemõistuslikkuses peitub eduka lahenduse võti.
  2. Vabatahtlik tegevus ja seadusloome. Kas ja kuidas peaks seadustes ja regulatsioonides vabatahtlikku teemat käsitlema? On riike, kus on vastu võetud spetsiaalsed vabatahtlikku tegevust reguleerivad seadused, mis on pahatihti osutunud pigem takistuseks. Eestis ei ole seni tahetud omaette seadust, sest ei nähta vajadust ja leitakse, et selles valdkonnas võiks terve mõistus ja rahvatarkus olla piisav. Samas on teemasid, näiteks vabatahtlike kindlustamine, mida võibolla tasuks olemasolevatesse seadustesse sisse viia? Kui rangeid või hajusaid raame soovime?

MÕTTEID grupilt – 4 ja 5 teema oli ühendatud

  • Luua Eestis ühisfond, kuhu koguneks raha vabatahtlike kindlustuse tarvis.
  • Teine võimalus leida lahendus Haigekassa kaudu: lisaks üleüldisele ravikindlustusele võiks Haigekassa võimaldada vabatahtlike ravi, kelle õnnetus on juhtunud ühiskonna heaks tehtud vabatahtliku tegevuse käigus? Kindlustuse teema tekitab eriarvamusi, osad leiavad, et kuna enamuses inimestel Eestis on tervisekindlustus läbi haigekassa, siis probleemi ei ole. Probleem tekib õnnetusjuhtumite korral. On konkreetsed valdkonnad, kus kindlustus on oluline – Punane Rist, Looduse Fond, kus vabatahtlikud satuvad õnnetuste tagajärgi likvideerima. Või ka vabatahtlike puhul kes tegelevad keskkonnas, kus keegi võib neid rünnata. Kindlustus on olemas abipolitseil ja päästjatel.
  • Litsents – mida organisatsioonid ürituse korraldamise õigusega koos saaks osta ja mis sisaldaks vabatahtlike kindlustust.
  • Seadus versus kokkulepped. Seaduse teema kerkis üles seoses järgmiste küsimustega:
    1. Vabatahtliku roll
    2. Kui palju peab vabatahtlik tegevusi tegema, et ta oleks vabatahtlik ja võiks saada ühiskonnas soodustusi. Samas selle võib igaüks oma organisatsiooni siseselt ka kokku leppida.
    3. Maksupoliitika: kui soovime, et meie vabatahtlikud peaksid saama mingeid maksusoodustusi, siis peab olema seadus. Teisalt vajadusel saab soodustusi kajastada maksuseadustes.
    4. Kas vabatahtlik võib tegutseda ettevõttes või ei. Anutud teemal on mõtteid kirjeldatud grupis 3.
    5. Üks võimalus on siiski sõlmida näiteks vabatahtliku tegevuse ühiskonna kokkulepe ning määratleda vajadusel erinevaid punkte erinevates seadustes. Selles küsimuses olid grupis väga erinevad seisukohad. Seni on vabatahtlik tegevus meil määratletud erinevates seadustes ja pigem on olnud hoiak, et mida vähem reguleeritust, seda parem.
  • Vajalik äpp, et registreerida oma vabatahtlik tegevus, oleks nö vabatahtliku passi eest.
  • Vabatahtlike kiip, millega ta saab registreerida oma tunnid ja vastavalt sellele siis ka ühiskonna soodustusi kasutada.

Kokkuvõtteks: vabatahtlik tegevus algab inimese valikust ning selle eesmärgist ja mahu määrab vabatahtlik oma südamega. 

Tagasi nimekirja