Otsi kodulehelt
Sulge otsing
Tagasi nimekirja

Anton Küünal: Pole oluline, miks ma vabatahtlikuks hakkasin, vaid see, miks vabatahtlikuna jätkan

Ma ei andesta iseendale, kui ei löö kaasa. Just nii tundsin ühel septembriõhtul rattaga tavalisest Lasnamäe hoovist läbi sõites, kus paar inimest kaubaaluseid kasutades midagi meisterdasid. Ronisin rattalt maha, haarasin kätte pintsli ning ei lasknud seda enam käest ära. See haaras mind täiega. Just niiviisi jõudsin Lasnaidee juurde, millest olin varem küll kuulnud, kuigi mul polnud mõtteski sellega liituda.

Miks ma seda tegin? Miks astusin juurde, mitte ei läinud mööda? Võib-olla tol hetkel tundsin kaasa inimestele, kes tegid head asja mitte just kõige sobivama ilmaga. Võib-olla sain ma aru, et see ongi sobilik ajend liikuda sõnadelt tegudele: lõpetada üksnes mõtlemine maailma paremaks muutmisest, vaid just nimelt tehagi see paremaks. Võib-olla oli see täiesti suvaline ja arusaamatu tõuge…

See polegi niivõrd oluline: ei loe see, miks ma vabatahtlikuks hakkasin. Oluline on, miks ma vabatahtlikuna jätkan.

Siinkohal peaks selgitama, mis on Lasnaidee. Reeglina ütleme, et Lasnaidee on ühendus aktiivsetest Lasnamäe inimestest, kes on valmis selle linnaosa avalikku ruumi paremaks muutma. See tähendab, et tegutseme paralleelselt kolmel suunal.

Esiteks, muudame ruumi ennast – teeme ümber oma esialgse funktsiooni minetanud objektid või ehitame täiesti uued

Teiseks, üritame kaasata tegevustesse teisi inimesi, mõnikord ka niisama möödakäijaid. See on oluline sotsiaalsete võrgustike loomiseks ja arendamiseks.

Kolmandaks, kõik see viib selleni, et muutub ümberkujundatava paiga mõte: niisama tühermaa, teeäärse muru või trepi käsipuud muutuvad paikadeks, kus “mina aitasin”, “mina ehitasin” ning “mina veetsin mõnusasti aega”. Need paigad pole enam “võõrad” ning inimene tunneb ennast neis koduselt.

Vabaühenduste Liit

Loe lähemalt

Tagasi nimekirja