Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Vabatahtlikest ja libavabatahtlikest

Maksu- ja Tolliameti töötajate register käivitati 2014. aasta esimesel juulikuu päeval. Registri eesmärgiks on koondada ühte kohta töötajatega seonduv info, mis on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste määramisel (nt ravikindlustus, töökindlustushüvitis, pension). Register peaks olema ka tõhusaks abiks, et tuvastada ümbrikupalga eest töötajaid.

Probleem on kahtlematult tõsine. Maksuameti hinnangul saab umbkaudu 11 protsenti töötajatest täielikult või osaliselt ümbrikupalka ning seetõttu jääb riigil saamata igal aastal märkimisväärne summa makse.

Registri käivitudes selgus, et ehitustel töötas palju libavabatahtlikke
Registri käivitudes selgus, et ehitustel töötas palju libavabatahtlikke

On igati arusaadav ja asjakohane, et Maksu- ja Tolliamet teeb tööd selle nimel, et töötajad töötaksid ametlikult, oleksid kaetud sotsiaalsete tagatistega ning maksud laekuksid. Loodud töötajate register on kindlasti abiks, et kaardistada võimalikke ümbrikupalga saajaid ning tõhustada maksulaekumisi. Kes meist siis kodanikuna ei tahaks, et koolid saaksid ehitatud, haiged ravitud ning põlevad majad kustutatud.

On siiski üks mure. Hetkel kehtiva töötajate registreerimise korra järgi tuleb ettevõtetel ja FIE-del tasustatud töötajate kõrval registreerida ka nende ärilistel eesmärkidel „vabatahtlikkuse alusel tööd tegevad isikud“. Liikumise Kodukant hinnangul on kasutusele võetud mõiste, mis on ebatäpne ja eksitav.

Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Vabatahtliku tegevuse määratlemisel on olulised kolm tunnust, mis peavad esinema üheaegselt: tegevus toimub vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt; tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada palju kasu ning tänutäheks ka kingitusi; tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.

Vabatahtliku mõiste on määratletud näiteks tulumaksuseaduses, kodanikuühiskonna arengukavas, sellega seotud uuringutes ja muudes dokumentides. Aastate jooksul on nii avalik sektor kui ka vabaühendused panustanud olulisel määral vahendeid vabatahtliku tegevuse mõiste selgitamisse ja ülaltoodud definitsiooni propageerimisse. Tasub ka märkida, et Eesti definitsioon on kooskõlas nii Euroopas kui ka laiemalt rahvusvaheliselt levinud arusaamade ja definitsioonidega.

Vabatahtlik töö on raha ja asjade annetamise kõrval teiseks oluliseks heategevuse liigiks. Nii meil kui mujal maailmas on kohati raske tõmmata selget piiri vabatahtliku töö ja muud liiki töötamise vahele. Üheks oluliseks probleemiks võib olla inimeste tasuta ärakasutamine kellegi erahuvides, mida püütakse teha head mainet omava vabatahtliku tegevuse sildi all. Sel juhul tulebki selguse loomisel lähtuda põhimõttest, et vabatahtlik tegevus peab olema heategevusliku iseloomuga.

Äriettevõtted ei tohi kasutada vabatahtlikku abi oma põhitegevuses, millega teenitakse tulu, sest nende eesmärgid ei ole heategevuslikud. Kui keegi soovib omal tahtel äriettevõttes töötada ilma tasu saamata, siis on tegemist tasuta tööga, mitte vabatahtliku tegevusega, sest täitmata on heategevuse – abivajajate abistamise või ühiskonna hüvanguks tegutsemise tingimus. Ka Maksu- ja Tolliamet leiab, et „Kui füüsiline isik osaleb äriühingu majandustegevuses isikliku majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis ei ole see enam vabatahtlik tegevus selle tavapärases mõistes.“ Äriettevõtted saavad vabatahtlikke kasutada ainult sellistes ettevõtmistes, mis omavad heategevuslikku iseloomu ning ei ole seotud nende põhitegevusega.

Samuti on termin osutunud eksitavaks vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide jaoks. Näiteks on Töötukassa uurinud, kas „Teeme ära“ talgutel osalevad vabatahtlikud peavad olema samuti registrisse kantud.

Maksu- ja Tolliameti väljapakutud termini „vabatahtlikkuse alusel tööd tegevate isikute“ all on tegelikult silmas peetud ettevõtete ja FIE-de juures „tasuta töötavaid isikuid“.

Seetõttu ootab Liikumine Kodukant väga, et maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu saaks kiiresti seaduseks ning vastavad muudatused jõuaksid ka Maksu- ja Tolliameti töötajate registrisse.

Töötajate registrist ning selle eesmärkidest saab lähemalt lugeda siit.

Tuulike Mänd
Eha Paas
Anu Viltrop 

Tagasi nimekirja