Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Vabatahtliku tegevuse keskkond siin ja mujal maailmas

Nii nagu muutub maailm meie ümber, nii muutuvad ka meie ootused vabatahtlikkusele ning võimalused vabatahtlikena tegutseda.

Sellel sügisel ilmus ÜRO uuring „Global trends in volunteering infrastructure“, mis hõlmas 91 riiki üle maailma. Kuigi Eesti ei olnud uuringusse kaasatud, olid mitmed uuringud nimetatud trendid ja arengusuunad märgatavad ka siin.

Kahtlusteta on vabatahtlikkusel üle maailma väga oluline roll linnastumise ja keskkonnaprobleemidega ning rände ja demograafiliste muudatustega tegelemisel. Seega on kasvanud otsustajate soov ja ka vastutustunne soodustada ja toetada vabatahtliku tegevuse keskkonda.

Vabatahtliku tegevuse keskkond (inglise keeles volunteering infrastructure) on suhteliselt uus mõiste, mille all mõistetakse  vabatahtlikku tegevust soodustavat raamistikku, tegevusstruktuure (nt teatud sihtrühmadele suunatud vabatahtliku tegevuse programme) ja rakendamisvõimekust (tehnoloogilised keskkonnad, rahastus jms). Soodne vabatahtliku tegevuse keskkond toob (uusi) inimesi vabatahtliku tegevuse juurde ja toetab nende tööd. Toetava keskkonna all mõistetakse omavahelisi kokkuleppeid, aga ka seadusi või määrusi, mis kaitsevad ja stimuleerivad vabatahtlikku tööd

Struktureeritud tegutsemiskeskkond võib tugevdada sotsiaalset sidusust, aga võib hoopiski põhjustada ja õigustada sotsiaalselt eraldatust. Ülevalt-alla vabatahtliku tegevuse korraldamine võib pahatihti pisendada iseorganiseerumise väärtust või kitsendada haavatamate sihtrühmade ligipääsu vabatahtliku tegevuse juurde.

Kuidas luua funktsionaalset, asjakohast ja kaasavat vabatahtlikkuse keskkonda, mis pakuks võimalusi kõikidele sihtgruppidele ning toetaks vabatahtlikkuse arengut? Näib, et see on üsna keerukas küsimus.

Uuring tõi välja olulisemad trendid, mis vabatahtliku tegevuse keskkonda maailimas mõjutavad.

Laienemine

Vabatahtliku tegevuse keskkond on laienenud ja konsolideerunud.  Mitmel pool maailmas on poliitikategijad hakanud paremini märkama ja aru saama vabatahtlikkusest ja vabatahtlikest. Loodud on uusi tegevusprogramme, toetatakse vabatahtlikku tegevust koordineerivaid asutusi jms. See on mitmel pool kaasa toonud vabatahtliku tegevuse reguleerimise näiteks seaduse või mõne strateegiadokumendi tasemel. Samas on kasvanud nö mitteformaalsete vabatahtlike arv, näiteks lähevad inimesed meeleldi vabatahtlikena appi looduskatastroofide kahjusid likvideerima. Olulise trendina on näha, et kohalikud omavalitsused on võtnud üha suurema rolli vabatahtliku tegevuse korraldamisel.

Innovatsioon

Uued tehnoloogilised võimalused mõjutavad otseselt ka seda, kuidas vabatahtlikke kaasatakse ja värvatakse. Üha enam levib vabatahtlike kaasamine interneti teel, nö online. Paraku võivad uudsed lahendused kõrvale mitmeid ühiskonnagruppe, kes ei ole osavad digimaailmas toimetama.

Uuring viitab, et kõige enam oskavad ühendused kasutada e-lahendusi parimate praktikate jagamiseks ja kogemuste vahetamiseks.

Kaasamine

Vabatahtlikkus tegevuses nähakse suur potentsiaali sotsiaalse kaasatuse loomisel ja toetamisel, kuid nagu ülal juba välja toodud, võivad uudsed kaasamislahendused luua uusi takistusi ja barjääre vabatahtlikuks hakkamisel. Märgata on, et vabatahtlikkus on muutunud hektilisemaks ja lühemaajalisemaks.

Seega tundub, et vabatahtliku keskkonna reguleerimisel ja kujundamisel peab olema läbinägelik ning peame hoolega analüüsima tänaste soovide, unistuste ja otsuste mõju. Kindlasti peab meeles pidama, et liiga palju regulatsioone võib omakorda kaasa tuua palju bürokraatianõudeid, mis võivad pelutavad ja eemaletõukavad näida nii vabatahtlike kaasajatele kui vabatahtlikele. Vabatahtlik on siiski keegi, kes tuleb vabatahtlikuks omal soovil, vabal valikul oma vabast ajast ning peame olema rõõmsad iga tunni üle, mis vabatahtlikuna ühiskonna hüvanguks panustatud on.

Uuringuga saab tutvuda siin.

Mõtiskles Anu Viltrop

Tagasi nimekirja