Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Kuidas töötavad vabatahtlikud parameedikud? Rumeenia näide

See pole enam sugugi uudis, et avalik sektor on muutunud üha usinamaks vabatahtlike kaasajaks. Näiteid võib tuua hulgaliselt nii Eestist kui mujalt Euroopast.

Allakirjutanul õnnestus hiljuti viibida Rumeenias Cluj Napoca linnas ning tutvuda vabatahtlike parameedikute tööga. Just, te lugesite õigesti – Cluj linnas tegutseb juba 1994. aastast vabatahtlike parameedikute kogukond SMURD. Alustati läbini vabatahtliku üksusena, kuid tänasel päeval pakuvad SMURDi vabatahtlikud Päästeameti ning Kiirabi sarnase organisatsiooni lülina vältimatu arstiabi tagamiseks avalikku teenust. Nii võibki Cluj linnas juhtuda, et kui helistad numbrile 112, võib väljakutsele sõita vabatahtlike ekipaaž. Tõsi küll, ekipaažid mehitatakse vastavalt väljakutse raskusastmele: kergematele väljakutsetele suunatakse tõepoolest vaid vabatahtlikest koosnev meeskond, keerukamatel juhtumitel on kaasatud ka üks praktiseeriv arst.

SMURD-i vabatahtlikeks parameedikuteks on noored, keda üldjuhul kannustab tagant soov saada väärtuslikku töökogemust meditsiini vallas. Suur osa vabatahtlikest õpivad või plaanivad õppida parameedikuteks või arstideks.

Üks pikaajalisemaid SMURD-i vabatahtlikke on Paul Oarga, kelle sõnul korraldatakse uutele tulijatele koolitusi iga kahe aasta tagant. Ka Pauli innustas soov saada tuleviku tarbeks kasulikke kogemusi ning teda ei ole heidutanud ka see, et vabatahtlik tegevus haukab suure tüki tema ajast. „Mulle tundub, et me peaaegu elame siin, meil on vahva kogukond,“ jutustab Paul. Valves olles süüakse üheskoos pitsat, mängitakse korvpalli, viiakse läbi ühisüritusi. Muidugi on ka lihtsamaid viise, kuidas õpingute kõrvalt praktilisi kogemusi saada: näiteks võib meditsiiniõpilane minna haiglasse praktikale. “SMURDis on praktikat teha hoopiski parem: siin koheldakse vabatahtlikku kui võrdset. Kui on väljakutse, loeb iga abikäsi ning igaüks saab jõukohaselt aidata, panustada ja abi anda. Siin saan ma väga palju väga praktilist kogemust, mis aitab mind edasi nii koolis ning lootetavasti ka tulevases töökohas. Haiglas saab praktikant tihipeale vaid arsti selja tagant jälgida tema tööd ning tunda, kui kogenematu ja tähtsustetu ta veel on,” jagab Paul oma kogemust.

Kindlasti ei ole selline vabatahtlik töö kõigi jaoks sobilik. 100-st alustavast vabatahtlikust jääb paari aasta jooksul tavaliselt järele 8-10 aktiivset vabatahtlikku. Pauli sõnul on katkestamise põhjusi mitmeid. Mõnele parameediku töö ei sobi ja teisele ei meeldi see, kui vabatahtliku tegevuse kõrvalt muudeks hobideks enam aega jää.

SMURDi vabatahtlikud tegutsevad mitmeastmelises süsteemis. Äsja koolituse läbinud noortest saavad esimese taseme parameedikud, kellel lubatakse väljakutsel teha lihtsamaid tegevusi, et harjuda ja harjutada. Kui tegevustes hoolega kaasa lüüa, võib mõne aja pärast teha eksami ning saada teise taseme parameedikuks. Kõige tublimad saavad taotleda kolmanda tasandi parameediku staatust. Kolmanda tasandi parameedik on ekipaažis arsti järelt tähtsuselt järgmine inimene. Kui arsti pole, annab käsuliinid justnimelt tema. Ka Paulist on aastate jooksul saanud kolmanda taseme parameedik.

SMURDi vabatahtlikud koordineerivad oma tegevusi ja graafikuid ise. Kolmanda taseme parameedikute hulgast valitakse üks inimene, kes vastutab kogu vabatahtlike meeskonna toimimise eest, muuhulgas selle eest, et töögraafikud oleksid kaetud. Kui graafikusse jääb auk, katab selle vastutav vabatahtlik ise. Vähemalt Pauli meelest on see auasi, et vabatahtlike vabatahtlikult võetud kohustus sajaprotsendiliselt täidetud saaks.

Lisaks igapäevasele parameedikutööle viivad SMURDi vabatahtlikud näiteks parkides ja vabaõhuüritustel läbi esmaabi kiirkoolitusi, et parandada rumeenlaste teadlikkust sellest, kuidas esmaabi anda. Sellist teadmist ei saa kunagi olla liiga palju.

Tagasi nimekirja