Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Vabatahtlikuks Orienteerumisnädalal

Kui Spordiklubi 100-l (SK100) orienteerumisnädala (O-nädala) eel mõned abikäed veel puudu olid, andsin end kõhklematult üles. Koos abiliste juhi Kristel Aijaga arutasime, millised oleks mulle sobivamaid ülesanded. Otsustasime, et minust saab heakorra eest vastutaja, sest see töö annab võimaluse palju ringi liikuda ja ühtlasi uurida, mis võistluspäeval veel toimub. Tõele au andes – minu panuseks jäi kõigeks üks orienteerumispäev.

O-nädal?

Nagu paljud head asjad, sai ka orienteerumisnädal alguse sellest, et kokku said kaks fanatti. Aastal 2005. otsustasid Jaan Tarmak ja Timmo Tammemäe teha midagi ägedat ja korraldasid tavapärase 30 kontrollpunktiga orienteerumisvõistluse asemel hoopis 100 kontrollpunkti jooksu. Sellest üritusest on nüüdseks välja kasvanud nädalane (või tegelikult kuuepäevane) orienteerumisvõistlus.

Kohe algab O-nädala kolmas võistluspäev!
Kohe algab O-nädala kolmas võistluspäev! Foto: Meelis Toom (SK100)

Ühtlasi on tegemist Eesti suurima rahvusvahelise orienteerumisvõistlusega. Praeguses formaadis toimub võistlus juba neljandat korda, jooksud leiavad aset Tallinnas ja Harjumaal (sel aastal Keila-Joal ja Nelijärvel).

Tänavu kattus O-nädal orienteerumise maailmameistrivõistlustega Šotimaal, sest ürituste graafik on selles vallas väga tihe. Varasemalt on O-nädal toimunud juunikuus jaanipäeva eelsel nädalal, sel aastal toimus võistlus hoopis augusti alguses.

SK100 eestvedajad on ambitsioonikad ja armastavad väljakutseid, seetõttu kandideeriti õigusele korraldada 2016. aastal veteranide maailmameistrivõistlused orienteerumisjooksus. See iga-aastane üritus toimub augusti alguses, seetõttu – ja kuna positiivine otsus käes – otsustatigi proovida, kuidas on võistlusnädala korraldamine teistsugusel ajal kui tavaliselt. Kas südasuvel vabatahtlikke kaasata saab? Kas liiga vara pimedaks ei lähe? Ja nii edasi.

Vabatahtlike kaasamisest

Sellise nädalase spordisündmuse korraldamine kestab tegelikult aasta läbi. Ometigi on suur osa korraldusmeeskonnast vabatahtlikud ja panustavad suurest orienteerumishuvist. Omal ajal alustati 2-5 inimesega, tänaseks on põhimeeskond kasvanud kümneliikmeliseks.

Kuni käesoleva aastani on korraldustiim koosnenud täielikult vabatahtlikest, sh juhid ja eestvedajad. Seoses lähenevate veteranide maailmameistrivõistlustega on hetkel tööl täiskohaga peakorraldaja (Timmo Tammemäe) ning kaks osalise ajaga töötajat (abiliste juht Kristel Aija ja projektijuht  Raido Jaan Rei). Planeerijatele lisaks on O-nädala toimumiseks vaja suurel hulgal erinevaid abilisi, kes aitavad kaasa suuremate ja pisemate ülesannete täitmisega võistluste kestel. Sel aastal oli nii häid inimesi tervelt 100.

Esimesed võistlused toimusid õdede ja vendade, vanemate, sõprade ja tuttavate abiga, keda oli kokku ehk paarikümne ringis. Tänaseks päevaks on pilt hoopis teistsugune. Kristel alustas abiliste juhina 2014. aastal. Ta nendib: „Eesti ja ka maailma praktikas on tavaline, et orienteerumisvõistlusi korraldavad klubiliikmed. Süsteemseid vabatahtlike otsinguid väljaspool liikmeskonda kasutatakse vähe. Ma olen aastaid käinud vabatahtlikuks väga erinevatel üritustel ning seetõttu tundus mulle inimeste kaasamine väljaspoolt orienteerumisringkonda väga loomulik.“

Laiemat vabatahtlike otsingut alustatigi eelmisel aastal. Kasutatud on Vabatahtlike Värava (ja tänu sellele CV-online) ja Töötukassa abi. Sel aastal jagati infot ka ülikoolide kaudu. Ja loomulikult on infot levitatud ka kodulehel ja FB-s.

Suurem osa vabatahtlikeks soovijaid täidavad spetsiaalse vormi, kus on mitmeid täpsustavaid küsimusi töökogemuse, oskuste jms kohta. Inimesi, kel tundub olevat perspektiivi ja huvi mõne võtmetegevuse juures panustada, kutsutakse ka nö töövestlustele.

Suurem osa abilisi töövestlustele ei jõua ning kohtutakse vabatahtlikele mõeldud koolitusel või siis otse sündmuspaigas. Sellest hoolimata on vabatahtlike kaasamisel halbu kogemusi tekkinud vähe. Mõnikord küll juhtub, et inimene satub alguses töö peale, mis talle nii hästi ei passi, kuid siis saab alati midagi ümber muuta.

Kristel tõdeb, et hetkel saab vabatahtlike vajaduse kaetud, kuid konkurssi pole veel tekkinud. Samas tõdeb ta heal meelel, et näiteks eelmise aasta vabatahtlikest on mitmed tagasi tulnud ka sel aastal.  Ühtlasi selgus, et juulikuus oli vabatahtlike otsimine keerulisem kui mais ja juunis. Ilmselt segas suur suvi ja tihe puhkusteaeg.

Seoses lähenevate veteranide maailmameistrivõistlustega oodatakse järgmisel aastal Eestisse neli korda enam võistlejaid kui seni, seega suureneb kindlasti vajalike vabatahtlike hulk. Näiteks on kindlasti vaja lisakäsi ehitusmeeskonda, starti ja rajatiimi. Prognoositavalt peaks vabatahtlike arv kasvama samuti neli korda, 400 inimeseni.

Vabatahtlikuks olemisest

Näpp on antud. Mind lisatakse infolisti ja palutakse end graafikust üles otsida. Inimeste tööpanuste kokkuklapitamine on suur töö, seega sirvin mõtlikult mahukat tabelit ja püüan välja arvestada selle kokkupanemisele kuluvat aega.

Et kaasamine sujuks tõhusamalt, korraldatakse vabatahtlikele enne võistlust ühine koolituspäev. Koolitusel osales silma järgi ca 40 inimest. Neist ligi pooled võtsid O-nädalast vabatahtlikuna osa vähemalt teist korda, kuid oli ka täiesti „valgeid lehti“ – inimesi, kes vabatahtlikuks varem pole käinud. Torkas silma ka alaealiste noorte suur hulk. Kristel kommenteerib: „Sel aastal kaasasime varasemast rohkem ka alaealisi. Neil on suvi vabam ja huvi ürituse vastu oli suur. Noorimad vabatahtlikud olid 13 aastased ning nad olid väga asjalikud.“

Mina tõttan appi kolmapäeval, sest selleks päevaks oli abiliste vajadus kõige suurem. Töökohaks – Vabaduse väljak. Kohapeal selgub, et eelnevad päevad on näidanud, et heakorra vastutaja amet polegi nii töörohke kui arvatud. Seega olen valmis täitma igasuguseid jooksvaid pisiülesandeid.

Pesen õunu-banaane ja sätin valmis liiklusreguleerijate toidukotid. Jooksen ühest telgist teise ja leian koha, kus saab välja printida tööajatabeli. Tasapisi hakkavad saabuma esimesed vabatahtlikud. Vabatahtlik Maili võtab nad kindlakäeliselt letti, märgib nad tabeli alusel kohalolijateks ning jagab nad valdkonnajuhtide vahel laiali, kes neile siis viimaseid juhised annavad ja tegevustesse suunavad. Melu hakkab kuhjuma. Pakihoius mängivad kaks vabatahtlikku piltmõistatusi: nende tipptund ei ole veel alanud. Nemad ootavad võistlejate saabumist. Prügikotid on tühjad, aga lippan ringi, vetsupaberirullid näpus. Neid kulub Vabaduse platsil enam kui sooja saia.

Ootamatult selgub, et üks kohtunik on puudu. Nimelt läheb jooksutrass tunnelist läbi ja tuleb treppipidi Vabaduse väljakule. Seal, kus trepp lõppeb ja finišikoridor algab, on ettenähtud läbikäik, et jalakäijad liikuma pääseks. Minu ülesandeks on vältida jalakäijate ja jooksjate kokkupõrkeid.

Okei. Ei tundu üle mõistuse keeruline. Kui start antud, tekib siiski nõutus. Jooksjaid on kõik kohad täis ja jalakäijad pääsevad ridamisi trepist üles ja alla. Olukorda turistidele selgitada püüdes, pääseb mu selja tagant üks inimene pikki finišikoridori finišisse. Midagi kuskil logiseb. Kas ma sain ikka õigesti aru, et jooksjad peaks saabuma mööda treppi? Tõttab kohale abivägi. Seletatakse ülesanne uuesti üle. Piirdeaiad tõstetakse ringi, maapinnale veetakse ohutuslindid.

Passin pingsalt treppe ja vajadusel peatan inimesi. Aeg venib. Kohalt ära minna ei saa, sest mul pole aimugi, millal jooksjad kohale jõuavad. Esiti lihtsana näiv töö osutus keerulisemaks. Vahepeal tuleb olla natukene kuri. Vahepeal pean tõstma häält. Inimesed voogavad lainetena. Vahepeal on tühjus ja siis tulevad jooksjad ja jalakäijad korraga.

Selgub, et olen halvasti ette valmistatud. Kui pikk on rada? Mitu kontrollpunkti on? Mitu võistlejat on võistlustules? Kas mõni kuulus nimi ka osaleb? Ise pealtvaatajana küsiksin sarnaseid küsimusi ja imestaks, kui vastata ei osataks.  Näed siis! Kahetsen, et olin kergekäeliselt läbi lugemata jätnud kaasa antud infovoldiku. See seisab turvaliselt pakihoius koti sees.

Mulle tekib fännklubi. Õde ja vend. Viiene ja seitsmene. Aitavad mul vaadata, kas jooksjaid tuleb või mitte. Ajavad juttu ja tahavad teada, miks ma siin seisan ja miks mul on taskutega seelik. Seletan, et olen vabatahtlik ja vaatan, et jalakäijad ja jooksjad kokku ei põrkaks.

Tehtud! Vasakult: Anu Viltrop, Kristel Aija ja vabatahtlik Maili
Tehtud! Vasakult: vabatahtlik Anu, abiliste juht Kristel Aija ja vabatahtlik Maili. Foto: Meelis Toom (SK100)

Saabuvad veel viimased jooksjad. Jalad surisevad. Tänan kättpidi oma abilisi. Ja ongi panus antud?

Ellujäämisretsept

Mina olin väsinud pärast paart tundi. Kuidas küll elab sellise pingelise nädala üle korraldusmeeskond?

Kristel nendib: „Mida parem on eeltöö ja mida paremini on asjad läbi mõeldud, seda lihtsam on nädal. Abiks tuleb ka eelhäälestus ja valmisolek see intensiivne periood üle elada. Ja ei tohi unustada ka seda emotsiooni, mis järgneb pärast ürituse lõppemist. See on võimas tunne!“

Kokkuvõtteks

Kristel on inimene, kellele meeldib uusi asju välja töötada. 2014. aasta oli tema jaoks väga põnev. Oli vaja välja mõelda terve vabatahtlike kaasamise süsteem, töötada välja abiliste koolituse kontseptsioon, töögraafiku vormid, inforaamat, juhendmaterjalid jne. Kristel tõdeb: „Sel aastal kasutasime suuresti juba sissetöötatud kontseptsiooni. Vabatahtlike kaasamise aspektist võib öelda, et nädal läks hästi. Kõik ei olnud kindlasti ideaalne, kuid kriitilised positsioonid said täidetud. Alustasin ka ise nädala korraldamist vabatahtlikuna, põhitöö kõrvalt ning kohati jäi aega napiks. Kõige selle tõttu oli eelmisel aastal rahulolu enda töö üle märksa suurem.“

Mis ma kogemusest õppisin:

  • Sinust on kõige rohkem kasu siis, kui oled ootamatusteks valmis.
  • Tutvu alati ürituse taustaga, kunagi ei tea, kui keegi miskit küsib.

Selgus ka, et tutvusvõrk suureneb ja ruttu! Laupäeva hommikul vantsisisin, uni silmis ja sõrmed klammerdunud kohvitermose ümber, Kalaturule. Minu ette jõuab jooksuga tütarlaps. Ütleb tere ja puha. Kutsub mind jooksma. Küsib, kas ma täna ka lähen? Mh? Lõpuks saan aru, et tegemist on Orienteerumisnädala vabatahtlikuga. Oli tore kohtuda!

Kas Sul on mõni oskus, mida tahaksid veteranide orienteerumise maailmameistrivõistluste korraldamiseks jagada? Uuri siit ja võta ühendust!

Abiks käis ja kirja pani Anu Viltrop

Tagasi nimekirja