Otsi kodulehelt
Sulge otsing

VENÜ – teistele ja iseenesele

Vanurite Eneseabi ja Nõustamiseühing (VENÜ) laiub väärikalt Kadriorus teiste kaunite majade vahel. Kui ukse avan ja nagisevast trepist üles astun, võtab mind vastu kaks hallipäist ja rõõmsameelset daami ning enne kui midagi õieti öeldagi jõuan, on mind verandale pehmesse tugitooli istuma suunatud ning kohvitass ja keeksiviil pihku surutud. Seal ma siis istungi: rüüpan kohvi ja tunnen end veidi kohmetult, kui kolmas hallipäine naisterahvas kastekannuga verandal lilli kastab. Maja on siginat-saginat täis ning askeldamist ning juttu jätkub igasse tuppa.

Pikka aega oli VENÜ hoone Kadrioru pärliks

VENÜ on mõeldud aktiivsetele vanemaealistele inimestele, kes on tööelust tagasi tõmbunud, kuid ei taha leppida üksi kodus konutamisega. Väärikaks vananemiseks ning eneseteostamiseks näib see olevat üks igati asine koht.

VENÜ saamise- ja olemise lugu oli nõus minuga jagama juhatuse esimees Heino Hankewitz, kes on ühtlasi ka üks asutajaliikmetest. Ühendus sündis läbini ja läbini kodanikualgatusest. „Juba nõukogude ajal tegutses Eestis eakamaid vabatahtlikke koondav heategevusfond, mille eesmärgiks oli aidata eakaaslasi, teisi küpses eas inimesi. Vanurite Eneseabi ja Nõustamiseühing sündis 23 aastat tagasi sellesama fondi algatusel ning Berliinis tegutseva sarnase eneseabiühingu eeskujul,“ jutustab Heino.

Kui toonased eestvedajad ühingut looma hakkasid, pöörduti Tallinna Linnavalitsuse poole ning paluti võimalust eraldada ühingule hoone. Linnavalitsus pakkus rendile andmiseks välja kolm objekti, millest valiti välja just seesama, Kadriorus, suure aia sees asuv  väärikas maja, mis toona ülemäära heas korras just polnud. „Mõtlesime, et suure krundiga  maja on kõige sobilikum: saame ka aias pidusid pidada ja kontserte korraldada,“ jutustab Heino. Kuniks lahkete annetajate toel maja renoveeriti, käis ühing koos lastehaigla saalis. 1996. aasta aprillis kolis verivärske ühendus sisse ning 16. aprillil peeti avamispidu. Pikki aastaid oli VENÜ maja Kadrioru pärl, see oli piirkonnas esimesi renoveeritud hooneid.

Liikmeskonnast

VENÜ-l on ligi 400 liiget, kellest ligi 200 on eriti aktiivsed. Rahvastikutrende vaadates on näha, et kogu Euroopas, ka Eestis, jääb elanikkond järjest vanemaks. Seega võiks eeldada, et VENÜ liikmeskond kasvab jõudsasti. Heino sõnul see paraku niimoodi ei ole: „Uusi, toredaid ja hakkajaid tulijaid on ikka, kuid mitte niipalju kui vanasti. Seega on viimasel ajal meie liikmeskond omasoodu muudkui vananenud.“  Küllap on asi selles, et inimesed töötavad kõrgema eani ning maailm on avatum ning võimalusi on palju rohkem kui paarkümmend aastat tagasi.

Hetk 2017. aastal toimunud jõululaadalt

Uued inimesed jõuavad VENÜ-sse esmajoones isiklike kontaktide kaudu, kuid teinekord otsivad vanemaealiste inimeste lapsed või lapselapsed internetist oma kallitele vanematele ja vanavanematele igavuse peletamiseks ja üksinduse leevendamiseks sobilikku tegevust. Muideks, liikmeks saamisel vanuse alampiiri ei ole ning seega on ühendusega liitunud mitmeid invaliiduspensionile jäänud  – veel üsna noori – inimesi. Ruumi jagub kõigile. VENÜ asub neljakorruselises majas ning spetsiaalse liftiga pääseb kenasti liikuma ka liikumispuudega inimene.

VENÜ liikmesvägi koosneb suures osas naistest: aktiivseid mehi on liikmeskonna sees vähe. 15 meest, loetleb Heino: „Oleme püüdnud mehi kaasata küll. Näiteks oleme seadnud sisse töötoa ja oleme proovinud käima lükata poliitikateemalist vestlusringi. Ka bridži saab VENÜ-s mängida. Ometigi pole meil seni mingil põhjusel meestega eriti vedanud.“

Elu teiste teenistuses

VENÜ on aga midagi palju rohkemat, kui lihtsalt eakate kooskäimiskoht. „Eeldame igalt liikmelt, et nad võtaks endale ühingus vähemalt ühe ülesande ja teostaks end selle kaudu,“ selgitab Heino.

Ühingu igapäevased tegemised on jaotatud toimkondadesse. Tegutseb 14 erinevat toimkonda, mille tegemiste seast saab seltsi liige endale sobiliku ülesande välja valida. Toimkondi on väga erinevaid alates vastuvõtutoimkonnast kuni võimaluseni hoolitseda ühingu majakassi Kessu eest.

Aiatoimkond on rakkes varakevadest hilissügiseni

Kõige rohkem inimesi tegutseb tugiisikute toimkonnas. Nimelt on VENÜ liikmed terve ühingu tegutsemisaja jooksul käinud Tallinna ja Harjumaa hooldekodudes pakkumas sealsetele hoolealustele tuge ja toetust: kätt hoidmas, juttu ajamas, jalutamas, raamatut ja ajalehte ette lugemas. VENÜ tugiisikud on hooldekodudes väga hästi vastu võetud ning nende tegevus on kõrgelt hinnatud. Teinekord aga kutsutakse hoolekodude asukad hoopiski VENÜ kaunisse aeda peole või kontserdile. Otse loomulikult läbib iga alustav tugiisik teiste toimkonnakaaslaste toel vajaliku koolituse. Kord kuus kohtub tugiisikute toimkond VENÜs, et kogemusi jagada ning üksteisele tuge pakkuda.

Oma liikmete abistamine on siiski kõige tähtsam: omasid seltsita ja abita ei jäeta! Kui kaasteeline on haigeks jääb või ootamatult muud toetust vajab, tõttab appi mõni SOS toimkonna liige.

Sügis-talvisel perioodil töötab küpsetamistoimkond, kelle ülesandeks on iga päev valmistada liikmeskonnale maitsvaid kooke ja pirukaid. Keldrikorrusel pesitsev söögitoimkond keedab pisikeses hubases köögis suppi, mida liikmed saavad söömas käia. Iga päev tegutseb kohvikutoimkonnas kaks inimest, kes pakuvad kohvi, teed ja kooki.

Maja teisel korrusel asub pisikene raamatukogu, mida hoiab töös raamatukogutoimkond. Mitmed toimetused eraldavad VENÜ-le meeleldi tasuta ajakirju ja ajalehti. Toimkonna liikmed käivad hommikul toimetusest läbi ning toovad teistele ühingu liikmetele värsket lugemist. Samuti on raamatukogutoimkond valmis laenutama näiteks keskraamatukogust raamatuid neile, kes ise sinna minna ei jaksa.

Ühingu suure ja kauni aia eest hoolitseb varakevadest hilissügiseni aiandustoimkond: kord nädalas saadakse kokku ning tehakse vajalikke aiatöid alates taimede istutamisest kevadel kuni lehtede riisumiseni sügisel. Möödunud kuumal ja kuival suvel oli aiatoimkonnal käed-jalad tihedasti tööd täis, sest kastmist oli kõvasti.

VENÜ-s tegutseb 50 huviringi, mida veavad samuti ühingu liikmed ise: ringijuhid täidavad oma teenistusülesannet sedamoodi. Majas tegutseb muuhulgas mitu võimlemisrühma, õpitakse keeli, maalitakse, lauldakse. Samuti on lisaks huvitegevusele võimalik igal nädalal osaleda erinevatel kontserditel ja loengutel.

„Ringi tegevustest osavõtmine on liikmetele tasuta, kuid see on tänutäheks oma teenistusülesande täitmise eest. Kui uus liige tahab tulla keeleringi, on sellest meile vähe: üks ülesanne tuleb ka endale valida,“ selgitab Heino VENÜ toimimispõhimõtteid.

Majas tegutsevad toimkonnad ja huviringid moodustavad oma väikseid kogukondi, mille liikmed pakuvad üksteisele seltsi ja kannavad üksteise eest hoolt. Muidugi on liikmete seas on inimesi, kes enam tervise tõttu väga aktiivsed olla ei saa, kuid VENÜ korraldatud üritustel käivad nad ikka edasi.

Rahakotist ja tulu teenimisest

Kuigi ühingu liikmeskond on igati asine ja võimekas ning igapäevased majaga seotud asjatoimetused aetakse korda nagu naksti, kulub maja ülalpidamiseks üksjagu rahalisi vahendeid.

Liikmemaks on kaks eurot kuus. Toetajaliige ning liige, kes ei ole endale veel teenistusülesannet valinud, maksab viis eurot kuus. Samuti võib toetajaliikme maksu maksta see, kes plaanivad sisutegevustesse aktiivsemalt panustada tulevikus, näiteks need liikmed, kes käivad veel tööl või hoiavad lapselapsi. Pisikese summaga toetab VENÜ tegemisi ka Tallinna linn.

VENÜ-ga samal krundil asub külalistemaja. „Mõtlesime, et me ei saa käia koguaeg käsi pikal ja koguda annetusi. Otsustasime hoopis, et teeme krundil asuva kõrvalhoone korda ning hakkame omatulu teenima,“ jutustab Heino. Saksamaalt saadi maja kordategemiseks laenu. Tänaseks päevaks on laen makstud ning külalistemajast teenitud tulu abil kaetakse peamajaga seotud igapäevaseid kulusid.

Varasemalt on usinasti ka projekte kirjutatud, kuid viimasel ajal pole selleks enam jaksu olnud. „Kirjutada ju võib, kuid eluviimine ei ole enam nii lihtne,“ nendib Heino ja tõdeb, et majaomaniku elu pole sugugi pilvitu. „Kõik mis liigub, see kulub. Me oleme ainus sotsiaalasutus Eestis, mis on seitse päeva nädalas lahti. Järgmisel aastal on meil vaja teha remonti, et hoida maja asjakohases korras,“ tõdeb Heino, kes soovib, et VENÜ majas oleks igal liikmel parem ja õdusam kui kodus.

Kuigi aegade jooksul on tahetud ühingult krunti poolitada või suisa ära võtta, pole seda siiski juhtunud. „Oleme end igati õigustanud ning oleme vajalikud nii paljudele inimestele.“  Loodetavasti täitub ka Heino suurim unistus: et linn kingiks VENÜ 25nda aastapäeva puhul maja päriseks ühingule.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja