Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Sotsiaalvaldkond

Sotsiaalvaldkonnas tegutseb 16 % vabatahtlikest. Neil on märkimisväärne roll abi ja toe pakkumisel vähemate võimalustega ühiskonnaliikmetele.

Vabatahtlikud sotsiaalvaldkonnas tegelevad peamiselt laste, noorte, eakate, puuetega inimeste ja majanduslikes raskustes inimeste aitamisega.

Vabatahtlike tegevused on näiteks:

  • tugiisikuks olemine (nt. raskustesse sattunud töötute või suurperede nõustamine ja abistamine);
  • erialane nõustamine (nt. psühholoogiline ja juriidiline abi perevägivalla ohvritele);
  • eneseabigruppide läbiviimine (nt. puuetega laste vanemate tugirühmad);
  • huvitegevuste läbiviimine ja vaba aja veetmine (nt. hooldekodus eakatega vestlemine, lugemine);
  • heategevuskampaaniate korraldamine (nt. korjandus lastekodule spordivahendite hankimiseks);
  • eestkoste- ja teavitustöö (nt. puuetega inimeste huvide eest seismine kohalikus omavalitsuses);
  • toidu, riiete jmt. abi jagamine (nt. supiköökides toidu jagamine, kasutatud riiete sorteerimine);
  • transpordiabi (nt. liikumisraskustega eakatele toidu koju toomine, arsti juurde sõidutamine)

Sotsiaalvaldkonna vabatahtlik tegevus väljendub sageli väikestes igapäevastes heategudes, mida inimesed oma naabrite või kodukandi elanike heaks teevad ehk abi inimeselt inimesele.

Samas on Eestis palju organisatsioone, kelle missiooniks on pakkuda süsteemset tuge nendele ühiskonna liikmetele, kes seda kõige rohkem vajavad. Näiteks SA Dharma toetab raskustesse sattunud lastega peresid, pakkudes neile koolitatud vabatahtlike tugiisikute abi. Programm „Vanem Vend Vanem Õde” pakub võimalust olla vabatahtlikuks sõbraks mõnele eluga kimpu jäänud noorele. Eesti Puuetega Inimeste Koda koondab erinevaid puuetega inimeste organisatsioone, mille tegevus tugineb peamiselt vabatahtlikel, s.h. puuetega inimeste endi vabatahtlikul tööl.

Toidupank korraldab regulaarselt toidukogumiskampaaniaid. Foto: Nele Hendrikson
Toidupank korraldab regulaarselt toidukogumiskampaaniaid. Foto: Nele Hendrikson

Suur hulk vabatahtlikke on kaasatud Toidupanga tegevusse, kus nad aitavad toidupakke komplekteerida ja jagada ning kutsuvad inimesi üles poodides toitu annetama. Sotsiaalvaldkonnas on oluline roll ka kirikutel ja kogudustel, mille vabatahtlikud pakuvad puudust kannatavatele inimestele hoolekannet (nt supiköögid ja saunapäevad kodututele, eakate kodukülastused).

Kogukondlikke lahendusi pakuvad näiteks intellektipuudega inimeste elu- ja tööpaigad Maarja Küla Põlvamaal ning Pahkla Camphilli Küla Raplamaal, kus vabatahtlikud aitavad korraldada küla tegevusi, juhendavad käsitööringe jmt. Eneseabi ja ühistegevuse hea näide on Vanurite Eneseabi- ja Nõustamise Ühing, kus eakad korraldavad vabatahtlikena erinevaid loenguid, huviringe jmt. üritusi ning käivad toeks üksikuks jäänud eakaaslastele.

Kuidas riik toetab?

Sotsiaalministeerium toetab vabatahtlikku tegevust sotsiaalvaldkonnas peamiselt projektide kaudu.

Riiklik ohvriabisüsteem näeb ette vabatahtlike kaasamist ohvriabi teenuse osutamisel. Ohvriabi seaduses on sätestatud nõuded vabatahtlikule, samuti kaetakse vabatahtliku tööga seotud kulud.

Töötukassal on vabatahtliku töö meede, mis võimaldab registreeritud töötutel paar kuud vabatahtlikuna töötada mõne mittetulundusliku organisatsiooni juures, et hoida ennast aktiivsena. Töötukassa katab vabatahtlikule transpordikulud ning vabatahtlik saab ka väikest stipendiumi.