Vabatahtlikud
Urmas Sarja, Lüübnitsa Külaselts
Urmas on tõmmanud käima Lüübnitsa külas koos tegutsemise ning koos tegutsevad eri rahvusest inimesed. Lisaks mässab Urmas kogukonna heaks edukalt ka paberitööga, kirjutades projektitaotlusi ja aidates nii kaasa elukeskkonna paremaks muutmiseks. Urmas on hakanud koostama ka külaelanikele infolehte, ta jälgib vallas toimuvat ning edastab olulise info oma küla elanikele. Samuti panustab Urmas koostööle, tema eestvedamisel on hakatud loomad ühist võrgustikku naaberküladega Audjasaare ja Beresjega. Muidugi on Urmase pilk ja käed küljes ka Setomaa valla ja Võru maakonna arengukavade koostamisel. Rääkides suurtest sündmustest ja tiitlitest, Lüübnitsast toimus 2018. aastal Seto kuningriigipäev ja 2019. aastal on Lüübnitsa aasta küla Eestimaal.
Merli Ilves, Eriolümpia Eesti Ühendus
Merli on vabatahtlikuna abiks olnud erinevatel eriolümpia võistlustel, laagrites ja aidanud erinevaid sündmusi ette valmistada. 2019. aasta eriolümpia maailmamängudel oli Merli Abu Dhabis Eesti delegatsiooni abi, vastutades kahe nädala jooksul täies mahus nii triatleetide, kergejõustiklaste kui ka ujujate eest. Sellele eelnes aga suur delegatsiooni ettevalmistusperiood, dokumentide täitmine ja palju kõike muud. Samuti oli Merlil kandev roll vabatahtlike koordinaatorina 2018 Euroopa murdmaasuusatamise võistlustel Otepääl. Merli on aktiivne aastaringselt ning lööb oma nõu ja päikeseenergiaga kaasa kõiges. Intellektipuudega sportlastele ja Eesti eriolümpiale on selline inimene suur väärtus.
Kirke Raidmets, Eestimaa Looduse Fond
Möödunud aastal läks Kirke Eestimaa Looduse Fondi looduskaitsetalgutele, kus taastatakse ja hooldatakse kaitsealuste liikide elupaiku ja poollooduslikke kooslusi. Tema ülesandeks oli okste ja võsa hunnikutesse tassimine. Nüüd paarkümmend looduskaitse talgut hiljem on Kirkest saanud vabatahtlik saeminister. Tema ülesanne on talgutel töötada mootorsae ja võsalõikuriga ning neid korras hoida. Kuigi elus on nii, et ka naised tõstavad suuri kive ja mehed oskavad kududa, siis olgugi mainitud, et Kirke on esimene naissoost saeminister looduskaitsetalgutel. Eeskuju nii meestele kui naistele, nii lastele kui eakatele. Loomulikult paneb Kirke igal kevadel ka käed külge konnadele ehk osaleb aktiivselt „Konnad Teelt“ aktsioonis, et päästa kevadise rände ajal autorataste alt kahepaikseid.
Aare Ernes, Emmaste Vabatahtlik Päästekomando
Aare on Emmaste Vabatahtliku Päästekomando asutaja ja eestvedaja alates selle loomisest 1995. aastal. Aastakümnete jooksul on Aare ja teiste vabatahtlike päästjate hindamatu panus loonud kogukonna jaoks olulise turvatunde. Aare suureks kireks on aga alati olnud meri ja kalapüük, tema eestvedamisel on rajatud koguni kaks sadamat – Sõru ja Tärkma! Ka Sõrul peetavad jaanituled said alguse just Aare eestvedamisel ja on nüüd tuntud üle kogu Eesti. Aare Ernes on aastakümneid olnud Emmaste kogukonna entusiast ja eestvedaja, tema isiklik eeskuju ning altruistlik ja ennastsalgav panus kogukonna hüvanguks väärib parima vabatahtliku tunnustust.
Jaakko Matsalu, JCO Design, Heateo Sihtasutus, Nula inkubaator
Teinekord saab vabatahtlikuna imesid teha ka arvuti taga istudes. Nimelt on vabaühendustes pidevalt puudus spetsiifilistest professionaalsetest oskustest – teiste seas IT- ja kujundusoskustest. Väga palju abi on just nendest oskustest, milles vabatahtlik on tipptasemel professionaal, nagu Jaakko on kujunduses ja disainimõtlemises. Ta rakendab oma tööalaseid teadmisi südamelähedastes valdkondades – suure ühiskondliku mõjuga algatuste kasvatamises. Ta on loonud NULA inkubaatori brändi ja kujunduse, andnud suure panuse Heateo Mõjufondi, peaasi.ee teadlikkuse kampaaniatesse ja teinud ka palju teisi kujundustöid. Tema arvuti taga veedetud vabatahtlikud töötunnid on olnud hindamatuks abiks Heateo SA sõnumite levitamisel ja uute ühiksondlike algatustega suhtlemisel. Jaakko iseloomustuseks on öeldud, et ta on äärmiselt sisuline ja loominguline, jäädes ise sealjuures oma panuse suhtes väga tagasihoidlikuks.
Jane Koitlepp, Naiskodukaitse Sakala ringkond
Teistele inimestele uute oskuste õpetamine on väga tähtis tegevus igas organisatsioonis. Jane on olnud 12 aastat Naiskodukaitse liige, ta on teist aastat Sakala ringkonna esinaine. Jane on 2019. aastal tegelenud süvendatult oma ringkonna multimeedia kanalite ja digilahenduse kasutusele võtmise ja juurutamisega. Ta koolitas ringkonna juhte kasutama failijagamiskeskkonda Drive, õpetas liikmeid info edastamiseks koostama kasutajasõbralikke Exceleid, samuti on suurenenud sotsiaalmeedia videoreklaamide ja -ülekannete arv. Lisaks on Jane loomulikult kohal kõigil Sakala ringkonna olulistel sündmustel. Suure panuse on ta andnud uute liikmete värbamisel kohtumisõhtutest lahtise uste päevadeni. Ta koolitab meditsiiniliste esmaabi oskustega kodutütreid ning harib OLE VALMIS äppi populariseerimisega elanikkonda ohutushoiu teemal. 2019. aastal panustas Jane Kaitseliidu tegemistesse 521 tundi – seda kõike põhitöö ja 1,5 aastase tütre kõrvalt abikaasa toetusel.
Eva Lepik, MTÜ Wikimedia Eesti.
Me pidevalt guugeldame ning otsime infot, mida tahame maailma kohta teada. Selle hetke kohta, kui internetist otsid teadmisi, võiks öelda “kõik teed viivad vikipeediasse!”. Pole mitte vähetähtis, et eesti keeles on nõnda palju kvaliteetseid artikleid just sel veebilehel. Eva on südamega tegelenud eestikeelse vikipeedia arendamisega juba pikka aega. Eva tegeleb kirglikult autoriõiguste kaitsmisega. Näiteks kirjutas Eva hiljuti kõrgkoolidele juhendi, et kuidas saada aru ja õpetada autoriõigusega seonduvaid erinevaid tahke humanitaarvaldkondade tudengitele. Vikipeedia populariseerimine on tänamatu töö, sest kõik teavad, mis see on, aga vähem teatakse sellest, et sinna saab ka ise panustada ja seda, et kui seda teha, siis võiks seda teha hästi ja korrektselt.
Viive Lehtla, MTÜ Kõpu Naisselts
Eestis on iga koht nii suur, kui suured on selle elanikud. Iga küla vajab oma eestvedajat, aga loomulikult peab see eestvedaja tulema küla seest. Täpselt nii on läinud Kõpu piirkonnal Viljandimaal. Viive korraldab ja koordineerib kogukonna seltsielu rikastavaid tegevusi, kaasab ja motiveerib teisi, kirjutab aktiivselt projekte ning ühendab erinevaid huvigruppe ja põlvkondi. Seda, mis Viive jõuab ära teha, seda on palju. Siin ainult mõned helged eestvedamised. Kümme aastat on ta organiseerinud eakate klubi Härmalõng tegevust. Samuti sündis Kõpu Naiste selts 2010. aastal tänu Viive algatusele. Viive taaselustas ka kogukonna laadatraditsiooni – juba mitmendat aastat toimuvad taas kevad- ja sügislaadad nagu see oli esimese iseseisvuse aegadel. Omades mitmekülgset projektikirjutamise kogemust on Viive andnud suure panuse ka kogukonna kultuuripärandi säilitamisse – tema toel ja eestvedamisel on valminud raamat Kõpu meiereist ning talletatud näitus “Kõpu mustrid ja värvid”. Kui Kõpu Naiskoor juulis laulupeo startis, kinkis Viive kingituseks lauljatele Kõpu seelikumustri triibuga kaunistatud kotikesed. On öeldud, et Viive on hing, kes oskab kõigest nii anda kui võtta maksimumi.
Vabatahtlike kaasajad
Eve Peterson ja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatus
On ideid ja tegevusi, mis paistavad ühiskonnas silma ning mis kasvavad aastate jooksul enneolematult suureks sisukaks kaasamiseks. 2013. aastal kutsuti Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit uuesti ellu ja 2014. aastal toimus esimene Pardiralli. Alates 2015. aastast hakkas liidu vabatahtlike töörühm välja töötama loodava tugikeskuse aluseid ning alates 2016. aastast on tänu heade annetajate ja Pardiralli abile liidus käivitunud vähihaigete laste ja nende vanemate tugisüsteem ehk Tugikeskus. Tugikeskuse eesmärk on vähihaigete laste ja nende perede toetamine, et aidata kaasa põhiravi paremaks õnnestumiseks, tagada süsteemselt ja koordineeritult, kvaliteetselt ja diskreetselt vähihaigetele lastele ja nende vanematele vaimne tugi, segamata liigselt põhiravi teostamist. Tugikeskuse tegevuses löövad kaasa paljud vabatahtlikud.
Jüri Nurk, vabatahtlik kalakaitsja
Jüri juhib ja koordineerib üle-eestiliselt vabatahtlikke kalakaitsjaid, kes valvavad lõheliste kudeajal nende kuderahu. Esimesed vabatahtlikud asusid tegutsema 2014. aasta sügisel Keila jõel. Juba järgmistel aastatel hakkas tegevus laienema teistele lõheliste kudejõgedele. Jüri peab väga oluliseks, et kalakaitse tegutseks igati reegleid jälgides ja et ei toimuks isetegevust ning kõik toimuks seaduslikult. Nii tegutsevad vabatahtlikud käsikäes keskkonnainspektoritega. Lisaks hoolitseb Jüri ka teema laiema käsitlemise ja ühiskonnale tutvustamise eest. Jüri algatusel on ka koolilaste gruppidele kalu näidatud ja nende üldist elu põhimõtet selgitatud. Kui Jürit pole parasjagu jõeveerel, siis on ta abiks telefoni teel 24/7. Kui 2014. aastal alustati mõnekümne mehega, siis tänaseks on vabatahtlikke 277 ja neid lisandub iga päev. Lisaks aktiivsetele harrastuskalastajatele on kaasatud ka geopeiturid, niisama matkajaid, päevasel ajal lastega jalutavad emad ja paljud teised. Kogu vabatahtlik kalakaitse toimib säästvalt ja ilma eriliste vahenditeta. Legend räägib, et Jüri mõlemas crocsis on juba 5 auku, iga kalakaitse aasta kohta üks.
Monika Schults, MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde
Iga hea idee ja hea organisatsioon vajavad pealikku, kes muudab hea idee läbi inimeste kaasamise reaalsuseks. Tartumaa MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde põhiidee on toetada riskirühma kuuluvate laste positiivset arengut läbi üks-ühele sõbrasuhte täiskasvanud vabatahtliku tugiisikuga. Nii vähendatakse sotsiaalseid probleeme. Monika liitus selle algatusega 2018. aasta talvel ning tema koordineerimisoskus ja -panus on hindamatud. Sellest, kuidas on organisatsioon koordineeritud, oleneb, mis kvaliteediga on teenus – kui pikaajalised ja seega kui mõjusad sõprussuhted on, kui kiiresti vabatahtliku ja lapse vahel hea klapp tekib ja kui kiiresti tekkivaid probleeme lahendatakse. Monika suhtleb meie vabatahtlike tugiisikutega iganädalaselt. Ta kogub neli korda aastas vabatahtlikelt tagasisidet nii programmi kui lapse arengu kohta ning teostab vastava analüüsi. Esile kerkivate probleemide lahendamiseks kaasab Monika spetsialiste, korraldab kovisioone ja pakub individuaalselt tuge, inspiratsiooni ja nõu. Samuti muidugi ei ole vähemtähtis, et esile kerkinud rõõmude ja kindlustunde üle rõõmustatakse.
Mario Luik, Vainupea küla selts MTÜ
Vainupea Külaselts organiseerib juba mitmeid aastaid ühisettevõtmisi nii talgute kui ka kontsertelamuste näol ning Mario on selle eestvedaja aastast 2013. Eesti mereäärseim kabel, Vainupea kabel, on olnud osa Teeliste Kiriku projektis ehk küla elanikud ja suvitajad panustavad oma aega, et tutvustada külalistele Vainupea küla ja kabeli lugu. Mario eestvedamisel on aastate jooksul peetud talguid, ehitatud spordiväljakut, korrastatud bussipeatust. Mario on oma panuse näol organiseerinud külale ka palju kultuurielamusi nii kontsertide kui filmivõtete näol. Ta on sisemise motivatsiooni ajel suutnud külaseltsi ja selle tegemisi juhtida nii kohapeal kui sadu kilomeetreid eemal olles, sest elab ise põhiajast Tartus. Tänu Mariole on saanud Vainupea küla suurt tunnustust üle Eesti ning Vainupead teatakse kui looduskaunist ja romantilist rannaküla.
Ettevõte
Telia Eesti AS
Telia Eesti on viimastel aastatel väga süsteemselt ettevõtte sees vabatahtliku tegevuse innustamisega tegelenud. Iga Telia töötaja saab aastas vähemalt ühe tasustatud tööpäeva vabatahtlikuks tööks. Telia kasutab sisemist veebiplatvormi, kuhu pannakse üles projekte-algatusi, kus abi vaja. On Eesti siseseid väljakutseid, näiteks lastele küberturvalisusest koolides rääkimine. Aga samuti pakutakse ka riigipiire ületavaid väljakutseid, näiteks mitu korda on kaardistatud maailma kaardistamata alasid humanitaartöötajate tarbeks. Tänaseks on üle 1000 inimese Telia Eestist mingil viisil osalenud ja vabatahtlikku tööd teinud. Telia on ka “Annetame aega” võrgustiku liige selle asutamisest saati. Ettevõte on mitme aasta vältel vedanud küberkiusu vastast kampaaniat #suurimjulgus ja selle raames tõstnud noorte teadlikkust kuidas abi saada.