12. märtsi hilisõhtust kehtib Eestis eriolukord, mis on praktiliselt meie kõigi elud segi pööratud. On imetore, et soovid aidata koduseinte vahele lõksu jäänud inimesi ning otsid võimalusi vabatahtlikuna tegutsema.
Enne alustamist mõtle kindlasti läbi, mida ja kui tihti oled valmis vabatahtlikuna tegema. Tänases erilises olukorras on ülioluline, et abistamisel on nii abi saajal kui ka sinul turvaline ja ohutu. Seega: kui kuulud ise riskirühma – oled vanem kui 60 eluaastat või põed mõnd kroonilist haigust, siis sinu võimalused aidata on ainult läbi e-keskkondade ja telefoni kaudu seltsi pakkudes.
Järgnevalt oleme kirja pannud kõige olulisema, et sinu läbiviidav vabatahtlik tegevus oleks turvaline.
Kes on vabatahtlik: vabatahtlik on inimene, kes läheb kellegile appi oma vabast tahtest ja ilma töötasu saamata.
Vabatahtliku tegevuse õnnestumiseks on oluline, et vabatahtlik teadvustab abi pakkumise ja vabatahtliku tööga seonduvad võimalusi ja piiranguid.
Vabatahtlik tegevus algab usaldusliku kontakti loomisest ning kokkuleppe sõlmimisest. Kokkulepped peaks sisaldama tegevusi mida tehakse, kui tihti aidatakse ja kuidas kaetakse tegevusega kaasnevad kulud. Tänases kriisiolukorras tuleb kokkulepped teha näiteks telefoni või e-kirja teel omavahel (st vabatahtlik ja abivajaja) ning kindlasti enne tegevuste alustamist!!
Millist abi vabatahtlikud üksikutele eakatele ja riskirühmas inimestele kriisiolukorras pakkuda saavad:
- telefonitsi või e-keskkondade kaudu seltsi pakkumine, vestlemine. Vajadusel saab aidata inimesel jõuda õigete telefoninumbrite ja kontaktideni (näiteks inimesel on vaja sotsiaaltöötaja abi, aga ta ei leia ise kontakttelefoni, tal vaja esitada mõni e-dokument, aga vajab selleks juhendamist jne.) . Tihtipeale arvatakse, et vestlemine ei ole tõsiseltvõetav abi, kuid eriti kriisiolukorras on üksikutele inimestele sellised vestlused vaimse tervise säilitamiseks ja turgutamiseks väga olulised. Enne vestlust võiks vabatahtlik läbi mõelda, millest rääkida, mida küsida. Vabatahtlik võiks omalt poolt pakkuda vestluseks teemasid, mis aitaksid inimese mõtted viia koroonaviirusest ja hirmudest eemale, aidata inimesel seada endale eesmärke ning leida tegevusi, mida ta järgmise telefonivestluseni teha saaks. Et telefonivestlusest kasu oleks, peaks see kestma vähemalt 20 minutit.
Kuidas planeerida telefonivestlust? Teooria:
ja praktika
- Toiduabi, esmatarbekaupade ja/või ravimite kojutoomine, kui inimene ei saa ise neile järele minna. Abi võib vaja olla ka mõne elutähtsa aparaadi remonti viimiseks, mingi eseme äratoomiseks postikapist jne. Sellise tegevuse puhul on vaja alati omavahel eelnevalt kokku leppida, kuidas toimub arveldamine. Ideaalis võiks see olla läbi e-panga või muude virtuaalsete kanalite kaudu. Vabatahtlik teeb kviitungitest võimalusel pildi, saadab abivajajale ning abivajaja kannab raha üle, kui pakk on ukse taha toodud. Eelista ostude pakendamisel paberkotti, sest sellel püsib viirus lühemat aega elus. Räägi abivajajale üle, et ta tõstaks külma vajavad asjad kohe külmpapi ning peseks seejärel hoolega seebiga käsi. Kauem säilivad asjad on hea jätta seisma ja lahti pakkida 24 tundi hiljem. Väga oluline on teada anda, millal ja kuhu pakk jäetakse. Kindlasti ei tohi vabatahtlik viiruse ajal minna abivajaja tuppa! Uksele tulemisel võiks kasutada maski, hoida teisest inimesest vähemalt kahe meetri jagu distantsi. Enne ja pärast paki üleandmist pese või desinfitseeri oma käsi. Pea meeles, et pesemata kätega ei maksa puudutada oma nägu, suud, silmi, nina. Maski valmistamise õpetust vaata siit. Vaata ka videot, kuidas on korrektne toitu abivajajale viia.
- Meie ei soovita vabatahtlikel kaupa kohale viies kasutada ühistransporti, mõistlikum on käia jala, sõita auto või jalgrattaga. Kui tunned, et vajad abi sõidukulu katmiseks, siis aruta enne sõitu minekut abivajajaga läbi, kas ta saab sinu sõidukulu katta. Kindlasti tuleb eelnevalt kokku leppida ka kompenseeritava summa suurus. Kõigile, kes liituvad Kodukandi vabatahtlike seltsiliste tegevusega, saame katta sõidukulu meie projektist. Selleks on vaja võtta ühendust meie koordinaatoritega, kes asuvad Harjumaal, Hiiumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Nende kontaktid leiad. Anna teada, et soovid olla vabathatlik, sul on inimene keda hakkad aitama, ja oled valmis olema Kodukandi vabatahtlikena meeskonnas. Koordinaator annab sulle vajadusel juhiseid tegevuseks ja juhised, kuidas saab sõidukulu kaetud. Pikkade sõitude korral (nt hajaasustuses) tasuks sõidukulu hüvitamise küsimust arutada ka valla sotsiaaltöötajaga.
Vabatahtlikule on abiks ka Vabatahtlike Väravas olevad põhjalikumad materjalid : Näiteks tasub tutvuda vabatahtliku tegevuse hea tavaga.
Kodukandis töötab kuus koolitatud vabatahtlike koordinaatorit, kellega võid ühendust võtta, saame sind rohkem toetada (nt kuidas vabatahtlikuna ennast hoida, millised tegevused on vabatahtlikule sobivad, kuidas saab sõidukulude hüvitust), meie kontaktid leiab siit.
Enne kui otsustad, mida ja kuidas edasi tegutseda, palume sul lugeda hoolega üle hügieeninõuded ja leida sobivaim võimalus kaasa löömiseks. Ole vastutustundlik, et sinu tegemistest sünniks kahju asemel kasu. Loe lähemalt.
Laiema pilti sellest, kuidas sotsiaalvaldkonnas vabatahtlikuna kaasa saab lüüa, leiab meie juhendmaterjalidest.
Liikumise Kodukant vabatahtlike seltsiliste tegevust toetab Euroopa Sotsiaalfond.