3. detsembril 2013 jõustusid seadusemuudatused, mis mõjutavad vabatahtlikke ning neid palkavaid isikuid/organisatsioone. Muuhulgas täiendati Eesti Vabariigi lastekaitse seadust paragrahviga 511, mis laiendab isikute ringi, kelle puhul peab tööandja kontrollima isiku varasemat karistatust. Nüüd on kaetud ka vabatahtlikud.
Kui näiteks lastelaagrisse tahetakse vabatahtlikke kaasata, tuleks laagri korraldajatel teha iga kaasatava vabatahtliku kohta päring karistusregistrisse.
Selleks on mitu võimalust:
- elektrooniliselt e-toimiku veebilehel,
- e-posti teel edastatud taotluse alusel
- tavapostiga esitatud taotluse alusel.
Kõiki kolme võimalust selgitatakse sellel veebilehel (veebilehelt leiab ka vajalikud taotlusvormid): http://www.rik.ee/et/karistusregister
Lingilt leiab ka info riigilõivu tasumise kohta.
Vastuse saamise kiirus sõltub valitud päringu esitamise meetodist.
Lisainfo karistusregistri kohta ja kasutajatugi: info@karistusregister.ee.
Alates 20.07.2007 kehtib Eestis lastega töötamise piirang, mis tagab, et lastega kokkupuutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama isikud, keda on karistatud või kes on sundravile määratud inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude, prostitutsiooni- ja lastepornoga seotud kuritegude eest. Tegu on alalise keeluga. Seni oli lastega töötamise õiguse piiramine sätestatud mitmes erinevas seaduses. See aga tekitas olukorra, kus lastega töötavatele isikutele seatud piirangud olid sõnastatud õigusaktide lõikes erinevalt ning puudus üheselt arusaadav lähenemine. Samuti ei olnud olemasolev loend ametikohtadest või teenustest, millele piirangud on kehtestatud, piisav. Erinevate valdkondade ekspertide arvates oli mõistlik need piirangud selguse huvides koondada ühte seadusesse, selleks pakuti välja lastekaitseseadus.
Uue paragrahviga sätestatakse ühtselt lastega töötavate isikute piirangud, laiendades isikute ringi, kellele piirangud kehtivad (lisades vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenimisel, tööturuteenuste osutamisel või praktikal viibimise ajal lapsega vahetult kokku puutuvad isikud) ning samuti täpsustatakse kuritegude loendit, mida piirangute kehtestamisel arvestatakse. Ühtlasi lisati täpsustus, et kui lastega töötamiseks on vajalik tegevusluba, on tegevusloa andmiseks õigustatud isik samuti kohustatud jälgima lastega töötamise piirangutest kinnipidamist. Selge loendi saamiseks lisati lastega töötava isiku termin, mille kohaselt on lastega töötav isik töös või kutsetegevuses lapsega vahetult kokku puutuv isik, samuti vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenimisel, tööturuteenuste osutamisel või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuv isik.
Seoses sellega, et lastega töötavatele isikutele seatud piirangud toodi ühtse sättena lastekaitseseadusesse, tunnistatakse eriseadustes vastav säte kehtetuks. Sellesisuline säte tunnistatakse kehtetuks järgmistes eriseadustes: erakooliseadus, huvikooli seadus, koolieelse lasteasutuse seadus, noorsootöö seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, sotsiaalhoolekande seadus.
Seoses eelnimetatud muudatustega, täpsustati seotud sätteid ka karistusregistri seaduses ja karistusseaduses.
Karistusseadustiku paragrahv 1791 lõike 1 alusel on karistatav:
- isiku lastega töötava isikuna tööle või teenistusse võtmine või tal muul viisil lastega tegutseda võimaldamine, kui isikul on seadusega keelatud lastega töötamine;
- samuti õigustatud isiku poolt lastega töötamiseks tegevusloa andmine, kui see on seadusega keelatud.
Vastutav isik on kõnealuse sätte alusel seega see, kes võttis isiku tööle või teenistusse, kes võimaldas isikul muul viisil lastega tegutseda ning kes andis lastega töötamiseks tegevusloa.
Lapsega seotud töö või teenistus või muul viisil lastega tegutsemine või lastega töötamine tegevusloa alusel hõlmab kõik lastega töötavad isikud, sealhulgas lastekaitsetöötajad ning muud töös või kutsetegevuses lapsega vahetult kokku puutuvad isikud, samuti vabatahtlikus tegevuses või asendusteenistuses teenimisel või tööturuteenuste osutamisel või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuvad isikud.
Lastega töötavate isikute all peetakse silmas kõiki lasteasutuses töötavaid või teistel sättes nimetatud juhtudel lasteasutuses tegutsevaid isikuid, kes lastega vahetult kokku puutuvad. Niisamuti isikuid, kellel ametijuhendi või töö iseloomu tõttu tuleb lastega vahetult kokku puutuda, nagu kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja või sotsiaaltöötaja, samuti teistes, mitte ainult lastele mõeldud asutustes (näiteks haigla sotsiaaltöötaja) lastega vahetult kokku puutuvad isikud. Samamoodi on selline isik politseiametnik, kelle ametijuhendijärgsed ülesanded eeldavad tööd lastega (noorsoopolitsei).
Seaduse eesmärk ei ole piirata kõikide lastega kokku puutuvate isikute töötamise võimalust, vaid silmas peetakse neid isikuid, kelle puhul ametijuhend, seadus või töö iseloom seda eeldab. Näitena võib veel tuua otse ja vahetult lastele teenuseid osutavad mittetulundusühingud ja äriühingud (eri liiki nõustamine, vabaajaürituste korraldamise puhul isikud, kes lastega vahetult tegelevad, nagu klounid, mängujuhid jt).
Kindlasti ei laiene kõnealune nõue isikutele, kes tööülesannete täitmisel teiste hulgas ka lapsi teenindavad, nagu mitmesuguste teenindusasutuste töötajad (müüjad, juuksurid jne).
Sätte eesmärk on piirata teatud kindla karistusega isikute ligipääsu ja nende võimalikku üksijäämist lastega.
Dokumendid:
Allikas: Tuuli Ploom, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik
Detsember 2013