Otsi kodulehelt
Sulge otsing
Tagasi nimekirja

Maapäeva fookuses oli kogukondade võimestamine

Eesti Külaliikumise Kodukant XIII Maapäeva, mille tunnuslauseks oli seekord „Tugev küla = tugev Eesti“ ilmestasid töine kohtumine Vabariigi Presidendiga ja maaeluministri osalusel toimunud arutelu.

President Kersti Kaljulaid kohtus reedel Räpina Loomemajas Aasta Küla nominentide esindajatega, kus tõdes, et kogukonnad on omavalitsemisse üha paremini kaasatud. „Eelkõige seal, kus on kaunis loodus või tegus omavalitsus, on ka elanike arv hakanud tõusma,“ ütles ta.

 Kui külad tõid välja probleemi, et toetuste saamiseks on tihti tarvis kas vähemalt 2000 elanikku või luua mitu töökohta, julgustas president kogukondi toetustingimuste osas ise survet avaldama, sest enamasti on sellised tingimused seatud riigi, mitte Euroopa Liidu poolt. Presidendi sõnul oleks hädasti vaja ka lõpetada olukord, kus Tallinn saab rohkem eurotoetusi kui teised Eesti piirkonnad.

Maaelu edenemise võti on head ühendused

Pühapäevasel „Suud puhtaks“ arutelul küsiti saalist, missuguseid konkreetsemaid toetusmeetmeteid uus valitsus kavandab. Riigikogu liige Anneli Ott kõneles äsja avatud Kagu-Eesti programmist, mis on saanud alguse Võrumaalt ning võiks sarnaselt populaarsele hajaasustuse programmile laieneda maakonnast üle Eesti.  

Maaelu Edendamise Sihtasutuse juht Raul Rosenberg tõi lahendamist vajava probleemina välja, et maale soovivad inimesed ei saa pangalaenu jaoks tagatist ega ka käendust. Maaeluminister Mart Järvik leidis, et üks suurimaid pudelikaelu on jätkuvalt kehvad ühendusteed. „Maainimesi ei tohiks karistada kruusateedega.“

Aasta Küla 2019 Lüübnitsa külavanem Urmas Sarja ütles, et külas koos tegutsemine on ka julgeolekupoliitiline küsimus. Samuti on piiriäärse tiheasustusega ja kiirelt areneva küla probleemiks hea internetiühendus, veevärk ja kanalisatsioon. Ta lisas, et temal ei olnud raske mitmekeelset kogukonda ühe mütsi alla saada – „Hakkas oma kuludega välja andma kakskeelset külalehte ja inimesed hakkasid otsemaid minuga ühendust võtma.“

Minister: loen manifestist oma mõtteid

Pühapäeval andis Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk maaeluminister Mart Järvikule üle XIII Maapäeva manifesti, mille 13 punkti hulgas rõhutatakse taaskord vajadust maaelu ühtse koordineerimise ja maapiirkonna mõiste täpsustamise järele. Samuti on probleemiks kogukonna kaasamine elukeskkonda, iseäranis looduskeskkonda puudutavate otsustamisse ning ebakindlus toetusprogrammide jätkuvuse osas.

Uue teemana leidis manifestis koha päranditeadlikkuse tõstmise vajadus kogukondades, milles peab lasteaedadel ja koolidel olema senisest suurem roll. Samuti toodi esile vabatahtliku sotsiaaltöö tähtsus kogukonnas üksi jäänud inimestega, mis pärast projekti lõppemist vajab riigipoolset toetust.

Minister Järvik ütles, et leidis manifestist väga palju oma mõtteid ja mitte midagi sellist, millega ta nõus ei ole. Minister lubas anda endast parima, et manifesti teemad valitsuses positiivse lahenduse saaksid.

Võtmeküsimus on külade ja valdade koostöö

Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige ja Maapäeva üldkorraldaja Krista Habakukk ütles sündmuse kokkuvõtteks: „Kõik need kolm päeva olid kantud mõttest, et kogukonnad ja omavalitsused astuksid rohkem ühte jalga. Kodukant saab valitsusse viia maapiirkondade põletavamad küsimused, kuid manifesti seisukohtade teostumine piirkondades sõltub kogukondade ja omavalitsuste usalduslikust koostööst.”

Traditsiooniliselt pakkus Maapäev osalistele sisutihedat kultuuriprogrammi, sealhulgas Tõnis Mägi ja Põlva Muusikakooli keelpilliorkestri unustamatu kontsert, räpinlase Aapo Ilvese Eestimaa küladele pühendatud laul ja veel mitmed Põlvamaa esinejad. Simmanituju lõi Nedsaja külabänd. Maapäeva lõpul andis Põlvamaa Kodukant Maapäeva korraldamise teatepulga üle Harjumaale.

 

Lisainfo:

Krista Habakukk, Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige
tel 55533990
krista@kodukant.ee
https://kodukant.ee/

Tagasi nimekirja